kolmapäev, 6. mai 2015

Peavalud


Teadmistega valu vastu!


ÕPIOBJEKT „PEAVALUD:  PÕHJUSED, ENNETAMINE JA TOIMETULEK”

Peavalude enesejuhtimise e-kursus (Headache self- management e- course)

AUTOR: Egle Türk (2016), terviseteaduse magister

EESMÄRK:  Elanikkonna peavalualase teadlikkuse tõstmine ja peavaludega toimetuleku õpetamine.                                                                                                                                 
SIHTRÜHM: Peavaludega patsiendid ja nende lähedased. Huvi korral tervishoiutöötajad, peavaludest huvitatud.                                                                                                                                 

MAHT: 6 t

MÄRKSÕNAD: Peavalud, toimetulek.

KATEGOORIA:  Tervis.

ÕPIVÄLJUNDID:  

Õpiobjekti läbi lugemisel osaleja:

  • Teab erinevaid peavalude liike
  • Oskab kasutada lihtsamaid eneseabivõtteid
  • Teab elustiili mõju peavaludele
  • Oskab rakendada vajalikke elustiili muudatusi peavalude sageduse vähendamiseks
  • Teab, millal pöörduda arsti poole
  • Oskab kirjeldada ja iseloomustada oma peavalu(sid)
  • Oskab koostada tervisejuhtimise plaani
VIIMATI UUENDATUD: juuni 2016a  
     

Õpiobjekti on lubatud reprodutseerida, levitada, üldusele kättesaadavaks teha ja avalikult esitada ainult õppe- ja teaduslikel eesmärkidel.
Õpiobjekti tohib kasutada üksnes tervikuna, v.a refereerimine ja tsiteerimine.
Õpiobjekti ei tohi kasutada ärilistel eesmärkidel.
Õpiobjekti ei ole lubatud täiendada ega muuta ilma autori nõusolekuta.
Õpiobjekti kasutamisel tuleb viidata õpiobjekti autorile.                                                                     

MIKS E-KOOLITUS?

Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides Stanfordi Ülikoolis on krooniliste haigustega patsientidele koostatud spetsiaalsed tervise isejuhtimise online programmid, mille kestvus on kuni kuus nädalat. Kursuse käigus käsitletavad teemad on näiteks toitumine, elustiil, õige ravimite kasutamine,  koostöö tervishoiutöötajatega, suhtlemisoskus, lõõgastumine, tegevuskava toimetulekuks. Programme on erinevaid, nii tervishoiutöötajate poolt juhitavaid kui vastava väljaõppega kogemusnõustajate poolt läbi viidavaid. (Self management UK programmes). Programmid on täismahus kättesaadavad neis osalejatele mitte avalikkusele. Autorile teadaolevalt on käesolev peavalude e- õppe materjal esimene:

  • Eestis ja välismaal täismahus avalikult internetist kättesaadav
  • patsientidele suunatud õpiobjekt Eestis
  • peavalude enesejuhtimise e-kursus patsientidele Eestis.

Õpijuhis


  • Tutvu teemadega paremal menüüs.
  • Kirjandusallikate  loetelu, mida on kasutatud õpiobjekti koostamiseks leiad lingi "Kasutatud kirjandus" juurest.
  • Õpiobjektis kasutatud piltide, fotode loetelu leiad lingi „Kasutatud pildimaterjal” juurest.
  • Võimalik on teostada enesekontrolli täites „Test enesekontrolliks”, kus on valikvastustega küsimused. Testi tulemusi ei salvestata ja need on teada ainult testi täitjale. 
  • Peavaludega inimestel on võimalik täita enda peavalude kirjeldus õpiobjekti lõpus lingi „Minu peavalud” juures.
  • Kursuse materjali lugemiseks võib kasutada erinevaid võimalusi:
     - valides sobiva teema paremal pool menüüst 
     - kursusel edasi liikumiseks valida lehekülje lõpus "Vanem postitus", kursusel tagasi liikumiseks "Uuem  postitus"
     - kogu kursuse avamiseks valida "Avaleht" kursuse alguses või lehekülje lõpus

 

Teretulemast kursusele!

Sissejuhatus


Peavalud on üheks sagedasemaks neuroloogiliseks häireks kogu maailmas, kuid sellegipoolest ravib 50% peavaludega patsientidest end ise pöördumata kordagi arsti poole. Seetõttu on oluline peavaludega patsientidele jagada informatsiooni peavaludest ja efektiivsetest ravivõimalustest. (Steiner jt 2011). Sagedased või kroonilised pingetüüpi peavalud, migreen, kobarpeavalu või igapäevane peavalu sündroom ei ole ainult piinarikkad, vaid sagedased peavalud ja tihti hirm järgmise peavaluhoo ees võivad mõjutada inimeste elukvaliteeti, põhjustades puuet, mõjutades sotsiaalset-, tööalast- ja pereelu, tekitades majanduslikke raskusi. Kaotatud tööpäevade tõttu läksid 2010a andmetel peavalud Euroopas maksma 40 biljonit eurot. (About headache). Peavalu võib olla ka ise mõne teise haiguse sümptom. (Headache disorders). Kõige sagedasem krooniline peavalu on maailmas ravimite liigtarbimisest tingitud peavalu. Selle ennetamiseks soovitavad eksperdid algatada teavituskampaaniaid ja strateegiaid. (Kristoffersen 2014).

Õpiobjekt on koostatud hariduslikel eesmärkidel, individuaalsete ravisoovituste osas konsulteerida oma raviarsti või õega. Diagnoosi püstitab ja õige ravi määrab arst. Järgige oma raviarsti poolt koostatud raviplaani. Õpiobjekti autor ei vastuta patsientide iseravimise tulemuste eest.

Mõisted


Primaarsed peavalud – Peavalu on ise haigus ja ei kaasne mõne teise haigusega. Enamus peavaludest, ehk 90%, on primaarsed.

Sekundaarsed peavalud -  Peavalu kaasneb haigusega, mille kohta on teada, et ta võib peavalu tekitada ja ei vasta mõne teise haiguse kriteeriumitele. Vähem, kui 10% peavaludest on sekundaarsed.

Peavalude enesejuhtimine (self management) - Peavalude enesejuhtimine on see, mida saad ise teha, et vähendada oma peavalude sagedust ja tugevust.

Peavalude enesejuhtimine


Krooniliste haiguste ravi ja kontrolli all hoidmine on aeganõudev ja kompleksne protsess. Enesejuhtimise toetus programmid vähendavad tervise kriise ja hoiavad haiguse stabiilsena näiteks astma, kardiovaskulaarsete haiguste, diabeedi, depressiooni, südamehaiguste ja migreeni korral. Programmide eesmärgiks on patsientide käitumise muutmine-muutumine läbi enesetõhususe ja teadmiste suurenemise. Muutunud käitumine hoiab efektiivsemalt haigust kontrolli all, patsiendi tervislik seisund stabiliseerub, vähendab vajadust tervishoiuteenuste järgi, eriti erakorralise abi vajadust, ja tervishoiukulutusi. (Pearson jt 2007).

Enesejuhtimine koosneb:

  • Enda jälgimisest peavalu vallandavate tegurite osas (peavalupäevik)
  • Teadlikkusest, millised tegurid on Sinu peavalude vallandajaks ja mis vähendavad peavalude sagedust
·         Tervislikust elustiilist. (Headache Self-management 2013)

·         Vajadusel ravimite  (sümptomaatilised, profülaktilised) kasutamisest

·         Regulaarne liikumine, toitumine ja toitumisharjumused, õige kehaasend nii tööl kui kodus, piisav vedelikutarbimine, vallandavate tegurite juhtimine, tasakaalustatud elustiil, stressi juhtimise strateegiad, enese jälgimine (peavalupäevik), une kvaliteet. (Calgary Headache Assessment and Management Program).

Primaarsed peavalud. Pingetüüpi peavalu

Pingetüüpi peavalud on väga levinud üldpopulatsioonis ulatudes erinevate uuringute järgi 30% kuni 78%, omades väga kõrget sotsiaal-majanduslikku mõju. Jagunevad neljaks liigiks, millest elukvaliteeti mõjutavad  enam sagedased ja kroonilised pingetüüpi peavalud. (The International Classification of Headache Disorders, 3rd edition 2013). Ühel inimesel võib esineda mitu erinevat peavalu liiki, sagedamini migreen ja pingetüüpi peavalu.

Sümptomid:

  • Pingetüüpi peavalu on tavaliselt mõlemapoolne, pressiva või suruva iseloomuga (mitte pulsseeriv)
  • kerge või mõõduka intensiivsusega
  • kestvusega 30 min kuni 7 päeva
  • valu ei intensiivistu rutiinse kehalise aktiivsusega
  • tavaliselt ei kaasne iiveldust
  • võib esineda valgus-või mürakartust. (The International Classification of Headache Disorders, 3rd edition 2013).

Pingetüüpi peavalu võib vallandada:

  • emotsionaalne pinge või füüsiline pinge lihastes
  • ebaregulaarne toitumine
  • kohvi või kofeiini sisaldavate jookide liigne tarbimine
  • vedelikupuudus
  • unehäired
  • liiga vähe või liiga kaua magamine
  • vähene liikumine
  • psühholoogilised probleemid. (Bendtsen 2009).
Pingetüüpi peavalu ravi

Leida peavalu põhjus. Näiteks kui peavalu tekib halvast magamise asendist, ei ole mõtet tarbida valuvaigisteid vaid korrigeerida magamisasendit või vahetada patja. Episoodiliste peavalude korral on efektiivsed apteegi käsimüügi valuvaigistid. Sagedaste ja krooniliste peavalude korral tuleb jälgida valuvaigistite kasutamise sagedust, et ennetada ravimite liigtarbimisest tingitud peavalu teket. Abi võib olla profülaktilisest ravist.

Mittefarmakoloogiline ravi:

  • Psühholoogiline ravi

Teaduslikult tõestatud efektiivsusega on järgnevad kolm psühhoteraapia meetodit:

Relaksatsiooni eesmärk on aidata patsiendil ära tunda ja kontrollida pinget, mis tekib igapäevategevuste käigus. Patsient pingestab ja seejärel lõdvestab erinevaid lihasgruppe.  

EMG biotagasiside – Biotagasiside eesmärk on aidata patsiendil ära tunda ja kontrollida lihaspingeid, pakkudes pidevat tagasisidet lihaste aktiivsusest. Seansid sisaldavad kohanemis faasi, põhifaasi, treening faasi, kus toimub tagasiside ja enesekontrolli faasi, kus patsient harjutab lihaspingete kontrollimist ilma tagasisideta. (Bendtsen 2009).

Kognitiiv käitumusliku teraapia eesmärk on õpetada patsiendile ära tundma mõtteid ja uskumusi, mis tekitavad stressi ja süvendavad peavalu. Need mõtted vaidlustatakse ja asendatakse positiivsete alternatiividega. Kasutatakse erinevaid harjutusi nagu näiteks olukorra vaatamine läbi teise inimese vaatekoha, otsides ise uusi võimalikke lahendusi olukorrale või kavandades käitumuslikke muutusi. (Bendtsen 2009).

  • Füsioteraapia on sagedamini kasutatav mittefarmakoloogiline meetod pingetüüpi peavalude ravis, sisaldades nii kehaasendi korrigeerimist, relaksatsiooni, võimlemisharjutusi, külma ja sooja ravi. Efektiivsem on mitme meetodi kombineerimine nagu näiteks massaaz, relaksatsioon ja võimlemisharjutused. (Bendtsen 2009).
  • Akupunktuuri efektiivsus on erinev, mõnedel patsientidel aitab, teised peavad külastama regulaarsete ajavahemike järel, et hoida saavutatud tulemust ja kolmandad ei saavuta efekti. Kliiniliste uuringute käigus ei ole tõenduspõhisus tõestatud (Aids for management… 2007).

 Kognitiiv käitumuslikust teraapiast võib olla enam abi patsientidele, kellel on psühholoogilisi probleeme või afektiivset distressi. Biotagasisidest ja relaksatsioonist võivad enam abi saada liigse pinge all kannatavad patsiendid. (Bendtsen 2009).

Pingetüüpi peavalu leevendamine



Ägeda valu korral

  • Soe vann või dush; magamine; jalutamine.
  • Aseta valutavatele kohtadele (nt otsmik, oimukohad, kukal) külmakott. Apteekides on müügil külmad geelikotid ja universaalsed kotid, mida võib kasutada külmana või soojana.
  • Mõnedel inimestel on abi olnud joogast. Valu ajal piisab ühe harjutuse sooritamisest. Kui valu suureneb, ära edasi harjuta. Joogat tehes arvesta oma tervisliku seisundiga ja teiste haigustega (ettevaatust lülisambahaiguste korral). Joogaga tegelemist alusta jooga õpetaja juhendamisel, hiljem võid iseseisvalt kodus jätkata.
  • Ennetamine
    • Kaela lihaspinge korral soorita regulaarselt kaela lihaspingeid leevendavaid harjutusi.
    • Õpi stressi juhtimise tehnikaid.
    • Regulaarne mõõduka koormusega liikumine.
    • Tervislik elustiil.
    • Istu või lama vaikses pimedas ruumis ja püüa lihasrelaksatsiooni abil lõõgastada kaela, õlgade ja selja lihaseid. Relaksatsiooni tehnikaid on erinevaid nagu progressiivne lihasrelaksatsioon, meditatsioon, sügav hingamine, visualiseerimisharjutused. Relaksatsiooni harjutused suurendavad organismi vastupanuvõimet stressi suhtes ja võivad ennetada peavalu.

Migreen


Migreen on üheks peamiseks puuet põhjustavaks primaarseks peavaluks kogu maailmas. Epidemioloogiliste uuringutega on leidnud kinnitust kõrge migreeni sotsiaal-majanduslik mõju ja personaalne mõju valu kannatajale. (The International Classification of Headache Disorders, 3rd edition 2013). Migreeni esinemissagedus maailmas on ca 12-16%, naistel sagedamini kui meestel. Migreen on neurovaskulaarne häire, mis tekib häiretest aju valu- ja aistingukeskustes. (Aids for management of common headache disorders in primary care 2007). Migreenil võib esineda perekondlikku eelsoodumust. Migreen on krooniline haigus, mida täielikult välja ravida veel ei ole võimalik, kuid sellega on võimalik õppida elama. Migreeni sagedus elu jooksul võib olla ka ühel inimesel erinev – mõnedel patsientidel on mingiks elu perioodiks migreenihood lakanud, tekkides hiljem uuesti, on patsiente, kellel migreenihood korduvad ühtlase sagedusega jne.

Sümptomid:

  • Migreeni kestvus ravimata võib olla  4-72 tundi.
  • Tavaliselt on valu ühepoolne, pulsseeriv, mõõdukas kuni väga tugev, mis süveneb füüsilisel aktiivsusel
  • Kaasneda võib iiveldus ja/või valgus- mürakartus
  • Migreen võib olla nii auraga kui aurata. Ühel inimesel võib esineda mõlemaid vorme. Ca 20% migreeni patsientidest tunneb 5-60 min enne valu aurasümptomeid, kas nägemis-, kõne- või tundlikkuse häireid, mis kaovad valu alguseks. (The International Classification of Headache Disorders, 3rd edition 2013). Migreeni visuaalne aura võib sisaldada täpikesi või sakilisi jooni silmade ees, udu, osalist vaatevälja kadumist, „tunnel nägemist” jne.

Migreenihoogu vallandada võivad tegurid:

Mõnedel migreeni patsientidel võivad migreeni vallandada:

  • teatud toiduained (ca 20% patsientidest)
  • söögikordade vahelejätmine
  • vähene vedelikutarbimine
  • alkohol
  • üle-või alamagamine
  • intensiivne treening
  • ere või vilkuv valgus
  • kuum ilm
  • tugevad lõhnad
  • stress
  • pingelangus
  • hormonaalsed põhjused jne. (The International Classification of Headache Disorders, 3rd edition 2013).

Migreeni ravi

Ravi on sümptomaatiline või profülaktiline.

Ravimite kasutamine

Peavalude farmakoloogiline ravi sõltub peavalu põhjusest, sagedusest, tugevusest, kestvusest, patsiendi valulävest ja kaasnevatest haigustest, patsiendi vanusest, migreeni korral lisaks iivelduse või oksendamise olemasolust jne. Eelistada ühe toimeainega ravimit.

Peavalu ravi „valuredel” on kolme astmeline – ägeda valu ravi apteegi käsimüügi valuvaigistitega nagu mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (NSAID) või paratsetamool, ägeda valu retseptiravimid (näiteks migreeni puhul triptaanid), profülaktiline ravi. Kui üks triptaan ei ole efektiivne võib arst selle vahetada teise triptaani vastu. (D’Arrigo 2012).

Ägeda valu jaoks valuvaigisteid ostes tuleb arvestada oma terviseseisundiga, näiteks NSAID-d ei sobi maohaavandiga, paratsetamool maksakahjustusega. Sagedaste ja krooniliste peavalude ravi on enamat kui ainult ühe tableti võtmine. Raviplaan võib koosneda erinevatest ravimitest ja mittefarmakoloogilistest meetoditest. (D’Arrigo 2012).

Sümptomaatiline ravi tähendab apteegi käsimüügi valuvaigistite või spetsiaalsete migreeni valu ja sümptome leevendavate triptaanide tarbimist ägeda episoodilise valu ajal. Valuvaigisti on soovitav võtta kohe valu tekke alguses piisavas koguses. Eelistatud on vees lahustuvad või suus sulavad ravimvormid, kuna nende mõju avaldub kiiremini. Kroonilise või sagedase migreeni korral tuleb jälgida valuvaigistite kasutamise sagedust, et ennetada ravimite liigtarbimisest tingitud peavalu teket.

Kerge kuni mõõdukas valu – kui ei kaasne iiveldust, oksendamist sobivad mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (NSAID-d), paratsetamool. Kui kaasneb tugev iiveldus või oksendamine võib lisada retseptiga väljastatava antiemeetilise (iivelduse vastase) ravimi. Antiemeetikume võib kasutada ka üksi ägeda migreenihoo ajal, kuna neil on migreenivalu leevendav toime. Lisaks tugevdavad nad valuvaigistite toimet. Mõõduka valu korral võib lühiajaliselt kasutada paratsetamooli ka koos NSAID-ga. (Bajwa jt 2015).

Mõõdukas kuni tugev valu – kui ei kaasne oksendamist või tugevat iiveldust sobivad spetsiifilised suukaudsed migreeni ravimid (triptaanid). Ägeda valu korral võib kasutada triptaani koos NSAID-ga, mis võib olla efektiivsem, kui kumbki ravim eraldi ja ära hoida relapsi (ehk migreeni taasteket 48 t jooksul). Kui tugevate migreenihoogudega kaasneb oksendamine või tugev iiveldus võib kasutada mitte suukaudseid migreeni spetsiifilisi ravimeid nagu subkutaanne sumatriptaan, sumatriptaani või zolmitriptaani ninaspray, mitte suukaudseid antiemeetikume. (Bajwa jt 2015).

Profülaktiline ehk ennetav ravi on näidustatud patsientidele, kellel esineb enam kui 2 migreenihoogu kuus, kes tarbib valuvaigisteid 2 või enam korda nädalas, kelle elukvaliteet on migreeni tõttu tõsiselt häiritud või kellel valuvaigistid ei leevenda migreenihoogu. (The International Classification of Headache Disorders, 3rd edition 2013). Profülaktiliseks raviks on arstil võimalik valida kolme ravimgrupi vahel – antidepressandid, antikonvulsandid või antihüpertensiivsed ravimid.

Migreeni ennetamiseks on mõningatel patsientidel olnud abi riboflaviinist (vitamiin B2), magneesiumist, Q 10-st või oomega 3 rasvhapetest (Holland jt 2012).


Mittefarmakoloogiline ravi

Tavaliselt on migreeni valu nii tugev, et ainult mittefarmakoloogiliste meetodite kasutamine ei too valu kadumist või leevenemist. Valu kannatada ei tasu ja seega tuleb sagedaste migreeni valude korral koos oma arstiga panna paika raviskeem. Mittefarmakoloogilistest meetoditest võib abi olla migreeni toetava ja täiendava ravina või rakendades kohe  esimeste migreeni sümptomite ilmnemisel. Ka paljusid neist tasub alustada spetsialisti juhendamisel. Mittefarmakoloogilisi meetodeid on kasutatud, kui ravimeid ei ole mingil põhjusel võimalik kasutada näiteks ravimite kõrvaltoimed, rasedus, allergia, mõned teised kaasuvad haigused, ravimid ei too soovitud efekti jne või peavalu ei ole nii tugev, et ravimeid kasutada.

Ägeda valu korral:

  • Akupunktuur – võib aidata mõnedele migreeni patsientidele, kuigi kliiniliste uuringute käigus ei ole tõenduspõhisus tõestatud (Aids for management… 2007).
  • Magamine – mõnedel migreeni patsientidel leeveneb migreen peale magamist, ärgates on valu kadunud.
  • Külma või sooja kasutamine valutavatel kohtadel peas, kaelal.

Ennetamine:

  • Tervislik elustiil
  • Kognitiiv käitumuslik teraapia
  • Biotagasiside
  • Füsioteraapia
  • Stressi juhtimine, relaksatsioon
    Akupunktuur - võib aidata mõnedele migreeni patsientidele, kuigi kliiniliste uuringute käigus ei ole tõenduspõhisus tõestatud (Aids for management… 2007).
Migreeni sageduse vähendamine tervisliku elustiili abil

  • Alusta hommikut teraviljaga, eelistatult täistera kaerahelvestega. Madala glükeemilise indeksiga teravili hoiab veresuhkru taseme stabiilsena, täiskõhutunne püsib kauem.
  • Söö 5 toidukorda päevas – 3 põhitoidukorda ja 2 vahepala. Päeval võiks süüa iga 4 tunni järel, öine söömisevaba periood ei tohiks ületada 12 tundi. Kui tööiseloomu tõttu ei ole võimalik lõunat süüa, siis vaheta see vahepalade vastu, mis on ikka parem, kui tühja kõhtu kannatada. Põhitoidukord söö esimesel võimalusel.
  • Võimalusel väldi ainult neid migreeni vallandavaid tegureid, mis Sinul migreeni esile kutsuvad. Võib juhtuda, et alati ei ole vallandavad faktorid välditavad.
  • Piira kofeiini tarbimist piirdudes kuni 200 mg kofeiiniga päevas. Arvesta nii toidu, joogi kui ravimite kofeiini sisaldust.
  • Tarbi puhast vett. Organismi ööpäevane vedeliku vajadus on 30 ml/kg. Siia on arvestatud ka toiduga saadav vedelik. Veerikkad on ka puu-ja köögiviljad.
  • Loobu või pea piiri alkoholi kasutamisel.
  • Väldi kestvat stressi või ärevust – stressijärgne pingelangus võib olla üheks migreeni vallandavaks teguriks. Lühiaegsed puhkepausid päeval vähendavad stressi kuhjumist. Planeeri igasse päeva aega enda jaoks.



  • Pea kinni korrapärasest uneajast sõltumata puhkepäevadest või riigipühadest – liiga kaua või liiga vähe magamine võib mõnedel migreeni patsientidel olla migreenihoo vallandajaks.
  • Väldi halba kehaasendit:
  • Ergonoomika: kodus või tööl

    Jälgi oma kehaasendit telefoniga rääkides, arvutit kasutades, autoga sõites jne. (Kernick jt. 2009).


  • Ole normaalkaalus. On uuringuid, mille tulemusel on selgunud, et ülekaal võib migreeni patsientidel soodustada migreenihoogude sagenemist.


Migreeni test

Vastates „jah” vähemalt kahele küsimusele viitab migreeni peavaludele.
  • Kas viimase kolme kuu jooksul on peavalud seadnud piiranguid Teie igapäeva tegevustele vähemalt ühel päeval või enamatel päevadel?
  • Kas peavaluga kaasneb iiveldus või „süda on paha” tunne?
  • Kas valgus häirib Teid peavalu ajal? (ID Migraine).

Migreeni test kliinik.ee lehel:


Rahvusvahelise Peavalu Seltsi (International Headache Society) liikmetel, kes kasutavad nutiseadmeid iPad, iPhone või Android on võimalik nutiseadmetesse alla laadida peavalu rakendusi. Rahvusvahelise Peavalu Seltsi liikmeks saab läbi Eesti Peavalu Seltsi.
Migreeniga patsientidele sobib tasakaalustatud tervislik toitumine, vajadusel vältides ainult neid toiduaineid, mis inimesel migreeni vallandavad. Suuremate toitumisalaste muudatuste tegemiseks pidada nõu perearsti- või õega, dietoloogiga.
Järgnevalt toitumise ja migreeni seoste valdkonnas tehtud uurimuste tulemused:
Peavalu sagedust, intensiivsust, kestvust ja ravimite kasutamise vajadust on vähendanud madalama rasvasisaldusega toitumine. 16-st populatsiooni uuringust 8 tulemustel leidis enam kui 5% osalejatest, et neil on kindlad migreeni vallandavad toiduained: shokolaad, juust, tsitruselised, alkohol, kohv. Vallandavaid tegureid on uuringute käigus avastatud migreeni patsientide küsitlusel, elimineeriva dieedi kaudu, spetsiaalse antikehade (IgG) määramisega vereanalüüsist.  Väikses randomiseeritud uuringus testiti migreeni patsientidel IgG antikehade olemasolu 266 erineva toiduaine suhtes. Osalejad eemaldasid oma menüüst toiduained, mille vastu neil olid antikehad, mille järgselt vähenes 29% migreeni päevadest. Teises uuringus eemaldas 84 migreeni patsienti oma menüüst antikehasid tekitanud toiduained. 4 nädala pärast vähenes migreeni päevade arv 19%. Kokkuvõtvalt võib järeldada, et teatud toiduainete vältimisel võib olla valu vähendav toime. Toitumine võib mõjutada migreeni ka teisel viisil. Muutused naistel plasma östrogeeni kontsentratsioonis menstruaaltsükli jooksul on seotud migreeniga. Toitumisalased muudatused nagu madalama rasvasisaldusega, kiudainerikkam toit, vegan dieet on vähendanud östrogeenide aktiivsust ja premenstruaalsete sümptomite intensiivsust ja kestvust. Selline dieet võib vähendada peavalude sagedust menstruatsiooni eelsel perioodil. (Bunner jt 2014).

Migreeni vallandavate toiduainete leidmiseks võib pidada toidupäevikut. Niinimetatud elimineerivast dieedist jäetakse algselt välja üks kahtlustatav toiduaine ja jälgitakse, kas peavalude sagedus väheneb. Kui testitavate toiduainete nimekiri on pikk, nõuab see kannatlikkust ja aega. (Nykopp 2014). 


    Kobarpeavalu


    Kobarpeavalu algus on tavaliselt 20-40 aastates. Teadmata põhjusel esineb meestel kolm korda sagedamini kui naistel. Valuhood tekivad seeriatena kestes nädalaid või kuid, vaheldudes valuvabade perioodidega, mis võib  olla kuid või aastaid. Ca 10-15% patsientidest on krooniline kobarpeavalu, millel ei ole valuvabasid perioode. Kobarpeavalu periood kestab tavaliselt 2 nädalast kuni 3 kuuni. (The International Classification of Headache Disorders, 3rd edition 2013).

    Sümptomid:

    • Kobarpeavalu on tugev, ühepoolne valu silma ümber või oimukohal
    • Ravimata kestab 15-180 minutit ja võib tekkida ülepäeviti kuni kaheksa korda päevas
    • Valuga kaasub pisaravool, ninakinnisus, nohu, lauba ja näo higistamine, pupillide kitsenemine, laugude allavaje ja/või silmalaugude turse  ja/või rahutus või agiteeritus, rahulikult lamada ei saa
    Valu perioodil võib valu provotseerida alkohol, nitroglütseriin või histamiin. (The International Classification of Headache Disorders, 3rd edition 2013).

    Ravi:

    Ravi jaguneb ägeda valu raviks ja profülaktiliseks raviks.

    • Ägeda valu korral on efektiivne hapnikravi haiglatingimustes, Sumatriptaan subkutaanselt või Zolmitriptaan ninaspray, Lidokaiini tilgad ninna tilgutatult või Ergotamiini tablett lahustatuna keele all.
    • Profülaktilist ravi teostatakse valukobarate perioodil. Profülaktikaks kasutatakse Verapamiili jt. ravimeid. (Bajwa jt 2012).

    Harvemad peavalud


    HARVEM ESINEVAD PRIMAARSED PEAVALUD
     Primaarne köhapeavalu

    Peavalu teket provotseerib köha, valu tekib äkki, võib kesta 1 sekundist kuni 2 tunnini. Harv peavalu, ca 1% elanikkonnast. Primaarne köhapeavalu on tavaliselt kahepoolne, esineb enamasti üle 40 aastastel inimestel, sagedamini meestel. Oluline seos on köha sageduse ja peavalu tugevuse vahel. Kuni 2/3 patsientidest kaasub vertiigo, iiveldus, unehäired. Raviks kasutatakse Indometatsiini. Köhapeavalu sündroom on sümptomaatiline ca 40% patsientidest. (The International Classification of Headache Disorders, 3rd edition 2013).

    Primaarne füüsilise koormuse peavalu

    Sagedamini kuuma ilmaga või kõrgmäestiku tingimustes, suure füüsilise koormuse korral. Enamasti pulsseeriva iseloomuga peavalu. Kestus kuni 48 tundi. Migreeniga patsiendid on vastuvõtlikumad selle peavalu liigi osas. Efektiivne on profülaktiline ravi Indometatsiiniga. Esmakordsel avaldumisel on

    vajalik välistada teised põhjused. Vältida peavalu tekitavat koormust. (The International Classificationof Headache Disorders, 3rd edition 2013). Peavaluga võib kaasneda iiveldus, oksendamine, valgus-või mürakartus (Robert 2012).

    Külmapeavalu

    Üldine  peavalu pärast katmata pea kokkupuudet väga madala keskkonna temperatuuriga (nt väga külm ilm, sukeldumine külmas vees, krüoteraapia). Kaob 30 minuti jooksul, kui külma stimulatsioon eemaldada. Mõned patsiendid tunnevad  tugevat, lühiajalist, torkivat peavalu otsmiku keskel, kuigi valu võib olla ka ühepoolne ja silma ümber või oimukohal.

    „Külma jäätise peavalu”

    Lühiaegne peavalu otsmiku või oimu piirkonnas, võib olla intensiivne, mis vallandub külma joogi või söögi (tahke, vedel või gaasiline) manustamisel. Valu kaob 10 minutiga, kui külma stimulatsioon eemaldada. Esinemissagedus on märkimisväärne üldpopulatsioonis, sageli võib olla migreeni patsientidel. Peavalu kogenud patsientidel ennetamiseks mitte tarbida külmi jooke või sööke, vaid lasta eelnevalt soojeneda toatemperatuuril. (The International Classification of Headache Disorders, 3rd edition 2013).




    Primaarne „lõikav” peavalu

    Uuringute järgi kestab 80% torgetest 3 sekundit või vähem, harvem 10-120 sekundit. Valuhoogude sagedus on madal, 1 või mõned korrad päevas. Harva tekivad valud korduvalt üle päeva. Valu võib liikuda ühest pea piirkonnast teise, ainult 1/3 patsientidest on valu kindlas kohas, sagedamini otsmikul.  Peavalu esineb sagedamini migreeni patsientidel, sel juhul on valud migreeniga samal pea poolel ja kobarpeavaluga patsientidel. (The International Classification of Headache Disorders, 3rd edition 2013).

    „Mündipeavalu”

    Valu on väga erineva kestusega, kuid sageli krooniline, esineb
    peanahal väiksel piiratud alal.  Valulik piirkond võib asuda ükskõik millises pea piirkonnas, kuid sagedamini kiirupiirkonnas. Valu intensiivsus on tavaliselt kerge kuni mõõdukas,
    kuid aeg-ajalt raske. Kestus on väga varieeruv: kuni 75%
    juhtudest on häire krooniline (kauem kui 3 kuud), kuid on ka
    kirjeldatud kestusega sekundid, minutid, tunnid
    või päevad. Kahjustatud piirkonnas võib olla tundlikkuse häireid: ülitundlikkus, valu, tundlikkuse vähenemine jne. (
    The International Classification of Headache Disorders, 3rd edition 2013).





    Hüpniline ehk „äratuskella” peavalu

    Sageli korduvad peavaluhood, mis äratavad unest ja kestavad 15 minutist kuni 4 tundi. Kestavad vähemalt või rohkem kui 10 päeva kuus üle 3 kuu. Tavaliselt algab üle 50 aastastel inimestel, kuid võib olla ka noorematel. Sagedamini naistel. Valu on tavaliselt kerge kuni mõõdukas, tugevat valu on teatanud 1/5 patsientidest. Kahepoolne valu on umbes 2/3 juhtudest. Valu kestus on tavaliselt 15-180 minutit, kuid vahel kauem. Vahel kaasub iiveldus. Raviks on kasutatud liitiumi, kofeiini, melatoniini või Indometatsiini. Ise ravides on efekiivne ka tass kohvi – ärgates tugeva valuga või profülaktiliselt enne magama jäämist. Ägeda valu ravis ei ole efektiivsed mittesteroidsed põletikuvastased vahendid ehk NSAID-d, Paratsetamool, opiaadid. Triptaanid võivad olla efektiivsed üksikjuhtudel. (The International Classification of Headache Disorders, 3rd edition 2013).

    Uus igapäevane peavalu

    Püsiv peavalu, mille algus võib olla selgelt meeles. Valul puuduvad iseloomulikud tunnused, võib olla tunnuseid nii migreenist, pingetüüpi peavalust või mõlemast. Kestus üle 3 kuu. Tüüpiliselt ilma varasema peavalu anamneesita. Peamised põhjused on krooniline migreen, krooniline pingetüüpi peavalu või hemicrania continua. (The International Classification of Headache Disorders, 3rd edition 2013).

    Ravi:

    Ravi sõltub peavalu põhjusest ja ravimite liigtarbimise olemasolust.

    Kroonilise migreeni ravi keskendub profülaktilisele ravile, migreeni vallandavate tegurite vältimisele ja ravimite liigtarbimisest tingitud peavalu ennetamisele. Profülaktiline ravi sisaldab ravimeid, kognitiiv käitumuslikku teraapiat või füsioteraapiat.

    Kroonilise pingetüüpi peavalu ravis on efektiivne pikema perioodi vältel kasutatavad profülaktilised ravimid (nt tritsüklilised antidepressandid), kognitiiv käitumuslik teraapia ja füsioteraapia. Nagu kroonilise migreenigi puhul on efektiivsem kombineeritud ravi.

    Ravimite liigtarbimisest tingitud peavalu ravis on peamine patsiendi õpetus, liigtarbitud ravimist loobumine, sümptomaatiline ravi, relapside ehk tagasilanguste ennetamine. (Bajwa jt 2012).

    Sekundaarsed peavalud


    Sekundaarseid peavalusid ravitakse koos põhihaigusega.

    RAVIMITE LIIGTARBIMISEST TINGITUD PEAVALU

    Peavalu, mis on enam kui 15 päeva kuus eelneva peavalu (pingetüüpi peavalu, migreen) diagnoosiga patsiendil. Ravimite liigtarbimisest tingitud peavalu võib tekkida, kui tarbida tavalisi analgeetikume enam kui 15 päeva kuus või kombineeritud analgeetikume, triptaane, opiaate enam kui 10 päeva kuus vähemalt 3 kuud järjest. Oht on sagedaste migreenidega ja pingetüüpi peavaludega patsientidel, kuna nende ravimite tarbimine võib olla sagedasem. Esinemissagedus maailmas on 3%, naistel rohkem kui meestel. (The International Classification of Headache Disorders, 3rd edition 2013). Teket seostatakse tsentraalse valukeskuse juhteteede tundlikkuse häiretega.

    Kuu jooksul tuleb kokku lugeda kõik päevad, mil valuvaigisteid tarbitud, sõltumata diagnoosist või kasutamise põhjusest (näiteks seljavalu, peavalu, menstruatsioonivalu, reuma vms). Organism ei tee vahet, millistel põhjustel on valuvaigistit tarbitud.

    Sümptomid:

    • Valu on tugevam hommikul ärgates ja peale füüsilist pingutust
    • Iiveldus
    • Ärrituvus
    • Keskendumisraskused
    • Mäluprobleemid
    • Depressioon. (Wilson jt 2011).
     
    Valuvaigistite liigtarbimisest tingitud peavalu on sagedamini inimestel, kes on:
      • Väiksema sissetulekuga
      • Madalama haridustasemega
      • Väiksema sotsiaal-majandusliku staatusega
      • Suitsetajad
      • Ülekaalulised
      • Uneprobleemidega. (Kristoffersen 2014).
    Täpselt ei ole teada, kas eelnevad tegurid on põhjuseks või sagedaste peavalude tagajärjeks. Suurem risk on patsientidel, kelle perekonnas esineb ravimite liigtarbimist või endal lisaks teiste ainete kuritarvitamist. (Kristoffersen 2014).
    Ravi:
    Raviks tuleb sõltuvalt ravimist kas järk-järgult vähendada või lõpetada liigtarbitud valuvaigisti kasutamine (The International Classification of Headache Disorders, 3rd edition 2013).
    Paljud patsiendid tunnevad võõrutusnähte 2-10 päeval peale ravimi kasutamise lõpetamist. Peamised sümptomid on:
      • Peavalu
      • Iiveldus või oksendamine
      • Madal vererõhk
      • Tahhükardia
      • Unehäired
      • Ärevus, närvilisus, rahutus. (Kristoffersen 2014).
    Võõrutusnähtude kestvus on erinevate ravimite puhul erinev – lühem triptaanide liigtarbimisel (4 päeva), kui ergotamiini (7 päeva) või analgeetikumide (10 päeva) (Kristoffersen 2014).
    Ravi eesmärgiks on:
      • Liigtarbitud ravimist võõrutamine
      • Ennetada relapse ehk tagasilangust
      • Pakkuda patsiendile farmakoloogilist ja mittefarmakoloogilist ravi. (Kristoffersen 2014).
    Esimese aasta järel on tagasilangus olnud 20-40% patsientidest (Kristoffersen 2014).
    Ravimite liigtarbimisest tingitud peavalu parim ravi on ennetamine.
    Ravimite liigtarbimisest tingitud peavalu hindamiseks krooniliste peavaludega patsientidel on kasutatud Sõltuvuse Sageduse Skaalat ehk Severity of dependence scale (SDS), mis on saadaval järgneval koduleheküljel (Lundqvist 2011):
      • kõrgvererõhuga
      • ninakõrvalurgete põletikuga
      • infektsioonidega (nt meningiit, aju abstsess jne)
      • viirustega
      • kaela või pea traumaga
      • aneemiaga
      • hambapõletiku, lõualuude häiretega
      • glaukoomiga
      • ainevahetushäiretega (nt uneapnoe, dialüüs, feokromotsütoom, hüpotüreoidism jne)
      • ravimite kõrvaltoimed
      • pea või kaela veresoonte probleemidega (nt ajuinfarkt, aneurüsm, arteriit, ajuverejooks jne)
      • kasvajatega
      • psühhiaatriliste probleemidega jne. (The International Classification of Headache Disorders, 3rd edition 2013).